Michal Semín: Kas postmodernistlik Kosovo või islamistlik Albaania?

Seoses Kosovo iseseisvuse väljakuulutamisega ja asjaoluga, et seda tunnustas USA ja hulk Euroopa riike, ujus taas pinnale kartus, et seeläbi tugevnevad lahkulöömistendentsid ja tekivad uued riiklikud moodustised teisteski maailmajagudes (Abhaasia, Osseetia, Baskimaa, Flandria, Palestiina). Kuigi see argument on väga veenev, varjutas ta liiga sage kasutamine „sõltumatu Kosovo riigi“ (see on G. Bushi väljend) tekke teised varjuküljed. Viimased tulenevad tõsiasjast, et tegelikult ei tekkinud mingisugust sõltumatut Kosovo riiki. Niinimetatud suveräänne Kosovo on postmodernistlik fiktsioon. Nagu tulevane Euroopa üliriik, nii on uus Kosovogi riik ilma rahvuseta.

Kes tähelepanelikult uuris juubeldavaid Kosovo elanikke kujutavaid fotosid, see märkas kindlasti, et juubeldajate käes lehvis valdavalt Albaania, hoopiski mitte aga Kosovo lipp. Kosovo lipp, nagu ka Kosovo riik ise on rahvustejärgse Euroopa Liidu artefakt. Sel põhjusel on sel riigilipul kujutatud kuus sinisel taustal olevat valget tähte, näidates kuulumist projekti nimega „Euroopa ühiskodu“. Sestap polegi midagi imestada, et hümniks, mida mängiti ametlikul iseseisvuse väljakuulutamistseremoonial, oli EL-i hümn, Beethoveni 9. sümfoonia. Tavalised „kosovolased“, kes Serbiast eraldumise üle juubeldasid, ei ihka mingit iseseisvat Kosovot; nende kauaaegseks eesmärgiks on Suur-Albaania loomine. See on täies kooskõlas ameeriklaste praeguse välispoliitikaga, mille väidetav võitlus islamismi ja Al-Kaida vastu aitas olulisel määral kaasa (ilma USA otsese toetuseta poleks Kosovo eraldumist toimunud) Balkani teise islamiriigi loomisele.

Nn. maailma avalikkus, see postmodernistliku poliitika järjekordne fiktsioon, võib küll soovida – nagu ka Bosnia ja Hertsegoviina juhtumil – riikide teket, mille elanikel puudub ühtne rahvuslik eneseteadvus, ent seda soovi saab teostada vaid jõuga, kuna ta on vastuolus inimkoosluste loomuliku tekke ja arengu põhimõtetega. Nagu Bosnia ja Hertsegoviina puhulgi, allutatakse uute riiklike institutsioonide paberil ja poliitilistes proklamatsioonides kinnitatud suveräänsus ka nüüd tegelikult hoopis Brüsseli institutsioonide võimule. S.t. ei tule mitte mingit „iseseisvat Kosovot“, tuleb hoopis pelk Euroopa Liidu provints.

Kas albaania muhameedlased lasevad sel endale meeldida? Kosovo puhul on meil tegemist plahvatusohtliku seguga kahest ristiusule vaenulikust ideoloogiast – islamist ja postmodernsest liberalismist. Kumb jääb peale? Kas Kosovo muutub islamiäärmuslaste pärusmaaks ja „rahureligiooni“ teistesse Euroopa riikidesse eksportijaks või võidab seal Euroopa Liidu ilmaliku poliitilise eliidi loodud multietniline-multikultuurne ühiskonnamudel?

Kosovo albaanlased pidid viimastel aastatel tegema näo, nagu oleks võimalik minna mööda mõlemat teed korraga. Kavatsen tähelepanelikult jälgida, kas ja kui kaua see neil õnnestub. Kas jõustub põhiseaduseparandus, mille kallal töötasid mitmesugused valitsusvälised organisatsioonid ja mis tahab kõrvaldada kõik tõkked, mis seni kaitsesid veel sündimata inimese elu? Kas „Kosovo rahvus“ soostub ettepanekuga tunnustada „seksuaalvähemuste“ eriõigusi? Ükskõik kumb suund ka peale peaks jääma, kujuneb see ikkagi kirstunaelaks kristliku Euroopa kirstus.

Tšehhi keelest tõlkinud

Tõnu Kalvet

Kirjutis ilmus Tšehhi uudisteagentuuri Národní tisková agentura koduleheküljel 4. märtsil 2008.

Link: www.natia.cz/layout2_cz.aspx?pageid=550